Mein Kampf
kes peavad ellu jääma, arvutust hulgast indiviididest valib ta välja parimaid ja elu väärivaimad;
neile annabki ta võimaluse saada edas-pidise elu kandjaks. Muide, inimene käitub vastupidiselt.
Tema piirab sündide arvu ja hoolitseb pärast haiglaselt selle eest, et iga sündinud olend jääks
tingimata ellu. Selline parandus jumalike ettemääratuste juurde tundub inimesele väga targana ja
igal juhul humaansena ja inimene rõõmustab, et ta, nii-öelda, kavaldas looduse üle ja isegi tõestas
talle oma tegevuse ebaotstarbekust. Et seejuures tegelikult vähenes ka inimeste arv ja samal ajal ka
üksikute indiviidide väärtus, sellest meie tubli inimene, ahvides järele jumala-isa, ei taha kuulda ega
mõtelda.
Oletame, et sündimus kui niisugune on piiratud ja sündinute arv vähenes. Kuid sel juhul ju just