Mats Traat
Põlluharija töö seesmist ilu poetiseerides on Mats Traat kaugel idüllist ja
taluelu pealiskaudsest idealiseerimisest. Ikka ja jälle rõhutab ta töö osa
inimlike väärtuste arendamisel ja säilitamisel, pöörab suurt tähelepanu
ka sellele, et inimese moraalne puhtus, väärastumine või kahestumine
ei ole üksnes sotsiaalpoliitiliselt või –olustikuliselt tingitud. Traat väldib
inimeses peituva hea ja halva tõlgendamist, kuid süüvib nähtuste
avaramalt humaansemasse mõistmisesse, väljumata ajalooliselt
konkreetse raamidest.
Oma romaani kangelasi on Traat ise iseloomustanud ühteaegu nii maa
isandatena kui ka vangidena.
Haarava eetilis-filosoofilise sisuga romaanile “Tants aurukatla ümber”
kuulub eesti nüüdiskirjanduses väga silmapaistev koht. See romaan on
pälvinud Nõukogude Eesti preemia ning 1999.a. läbiviidud küsitlus tõstis
ta läbi aegade 50 parema raamatu seas kolmekümnendale kohale.