Kunst raekojas
Saftleveni l�bik�imisele 1640-ndate aastate keskpaigas. Teos on maalitud
m�rkimisv��rse vabaduse ja hooga. Bothi m�ju Saftlevenile peeti siiski
l�hiajaliseks; temalt on teada ainult veel �ks v�rreldav t��, mis valmis samuti
1646. aastal. Hiljem arendas Saftleven Reini j�e ��rsete maastike panoraamse
kujutamise stiili, mille poolest ta ka eelk�ige tuntud on ja mida ta viljeles kogu
oma �lej��nud karj��ri jooksul.
******
Jacob van Hulsdoncki elust on teada, et ta oli p�rit Antwerpenist ning et temast
sai Ambrosius Bosschaert vanema (1573 � 1621) �pipoiss Middelburgis. P�rast
Antwerpenisse tagasip��rdumist registreerus ta seal 1608. aastal P�ha Luuka gildi
meistrina ning j�i kodulinna kuni oma surmani 1647. aastal. Kuigi Hulsdonckil oli
viis �pilast, ei teata nende t�id, v�lja arvatud tema poja Gillise omi.
Bosschaerti pere eeskujul maalis Jacob van Hulsdonck peamiselt puuviljadega
annaabi.ee 
