Eduard Vilde teosed
asendit võrreldes saksa linnakodanlusega. Romaan pakub ulatuslikke
iseloomustavaid pilte tallinna tolleaegsest elulaadist eriti käsitööliste
kekskonnast. Süseelise koestiku moodustab maalt linna pääsenud
normehe mait lutsu elukäik mille traagikat põhjustab tema ema ja mõrjsa
teotamine aadlike poolt.
,,prohvet maltsvetis" on käsitlemist leidnud talurahva liikumise teisend
vormid ümberasumine ja usuvahetus. Viimane omandas 19 sajandi
teisel poolel otse hullustuslikud mõõtmed. Romaan pakub traagilisi pilte
maltsvetlaste väljarändamisest ja selle eellugudest nagu tõotatud maale
viiva valge laeva ootamine lasnamäel mais-juunis 1861 ja maltsvetlaste
julm peksukaristus nn albu veresaun sama aasta oktoobris. Romaani
seseeline osa kujutab usuhullustusse sattunud küla elu-olu ilma erilise
keskse peasündmuseta. Teose lõpposa on asjalikku laadi kirjeldus
väljarännanute elust krimmis.