Ajalooga leppimine – kas eestlasele talumatu?
Ta
on veendunud, et kui oleksime sõjalise vastuhaku valinud, ,,vaevalt meil nii halvasti oleks
läinud, nagu tegelikult läks" .
Taas ei pääse me ajarännust. Maailmasõda oli alanud. Eesti oli üksi ja liitlasteta. Juunis oli
Saksamaaga vastav leping sõlmitud, aga augusti lõpust sai selgeks, et Nõukogude Liidu
aktsioone Baltimaadel Berliin ei takista. Rootsi kuulutas üle päeva oma neutraalsust. Jänkid
oli otsustanud Vana Maailma hullusse mitte sekkuda. Londoni ja Pariisi toetus kallaletungi
korral jäänuks verbaalseks hukkamõistuks ei enamaks.
Samal ajal pakkus Moskva allakirjutamiseks dokumenti, kus ta mitte millegagi Eestit ei
ähvardanud soovis üksnes paigutada määratud ajaks piiratud arvu väeüksusi piiratud arvuga
sõjaväebaasidesse. Tegemist oli räige vale ja alatusega. Aga praegu peame möönma muudki,
kas või seda, kui masendavalt suureks osutus aasta hiljem kaasmaalaste hulk, kes okupantide