"Hullus ja Arutus" Michel Foucault
(inimeses leidub ikka alati midagi ,mis unistab ohtude kogemisest .) Sellest
hetkest peale mõjuvad isoleerimise kantsid õudust, kuid mõjuvad samas ka vastupandamatult
ligitõmbavaina. Asjade arenedes on arutusest saanud südame deliirium , iha hullus, armastuse
ja surma meeeletu hirmu piiritus ülbuses. Arutuskogemus haaras hullusekogemuse endasse, et
lasi/ laskis sel peaaegu/täielikult kaduda. (palju ei puudunud ,et hullus oleks oma kõige
ainulaadsemad jooned kaotanud.) Hakkasid kasvama hullusehirm ja arutusekartus. Edasi
lugedes sain aru ,et tahetakse öelda seda ,et hullus võib mõistuse suvalisel hetkel ära rikkuda - "
Ärge imetlege ennast ühti ,te tsiviliseeritud ja targad inimesed. Piisab ainsast hetkest ,et paisata
segi ja hävitada nõnda-nimetatud tarkus, mille üle te nii alpi uhkust tunnete. Ootamatu sündmus
, ränk ja äkiline hingeline elamus muudavad ka kõige arukama ja suurimate vaimuannetega
inimese ühe hoobiga märatsevaks hulluks või idioodiks