Kirjand ''Hamleti'' põhjal
inimesed, aga teevad seda, mis nad südames teavad, et on õige ja nad ei kõhkle hetkeksi oma
valikutes. Hamlet kuulus kindla peale nende viimaste hulka.
Võib-olla ta hinges siiski kahtles enda tegudes, vaid jättis endast teistele mulje kui tugevast ja
kindlameelsest sangarist. Ta ju ometi ei saanud olla täiesti ideaalne mees, ka tema tegi vahel
vigu ning ka tema mõistus jooksis vahepeal amokki. Kuid kas ikka jooksis? Ta ainult näitles
seda, ka oma armastatu Ophelia ees mängis ta hullunut. See näitab tema tugevust, kuna ega
nõrgad armunud kire eest põgeneda suuda ning oma armastatule muljet jätta, et on hullumas.
Kirg on emotsioon ja emotsioonid on meie kehas palju tugevamad ja kiiremate impulssidega,
kui ratsionaalne mõtlemine nii on see välja kujunenud juba esivanematest, kellel aju nii
palju arenenud ei olnud, et nad oskaks mõelda, kas selle kiskja eest tasub põgeneda või ei.
Järelikult ei saa öelda, et Hamlet kahtles oma printsiipides