Filosoofilised probleemid Fjodor Dostojevski loomingus
Isegi Belinski kiitis seda.
Dostojevski kuulsus tõusis, ta oli õnnelik, isegi uhke ja pisut upsakas. Siis muutusid aga teised
kadedaks, eriti noor 25-aastane Turgenev, keda Dostojevski esialgu jumaldas. Teda
naeruvääristati, pilgati, kõneldi temast seltskonnast koomilisi anekdooti. See mõjus,
Dostojevski loobus seltskonnast mitmest aastaks, muutus närviliseks, hulkus öösiti väljas,
jutles omaette, zestikuleerisja oli väga kummaline. Teda peeti hullunuks. Sellest ajast algas
Dostojevski ja Turgenevi vaen. Kahe suure kirjaniku auahnus põrkas kokku. Nad ei leppinud
iial ära (A.Meiessaar 1935:10).
19. sajandi keskel pöördus kirjanduses keskne tähelepanu tegelaste sisemaailma vaatlusele ja
eneseanalüüsile. Tekkis psühholoogiline romaan, mille väljapaistvaks esindajaks Dostojevski
sai. Algselt oli ta oma vaadetelt utoopiline sotsialist. Võttis osa Petrasevski ringist ja kuulus
annaabi.ee 
