A. H. Tammsaare "Tõde ja õigus IV"
Indrek oli unistaja, mees, kes uskus, et kodanlus on teda manduma pannud leppida sellega, et on osa neist, ning kandis süü selle eest naisele üle.
ning ei tahtnud ikka veel leppida paratamatusega, et kunagisest vihatud Karini suhtlemine teiste meestega seltskondliku positsiooni nimel. Karini
ühiskonnaklassist on saanud tema loomulik keskkond. Ta on abielupaari rahulik kõrvalpõiked viisid asja Indreku hullumeelsushetkeni, kus ta oma naist mitmeid
ja mõistlikum pool. Indrekut jälitab raamatu jooksul süütunne enda ema surmale kordi tulistas.
kaasaaitamise tõttu. See piin ei lase elada ning kandub edasi ka tema ja Karini
Kodanluse pealiskaudsus.
vahelistesse probleemidesse. Enda tundeid elab ta pigem välja, nagu isagi, oma
jõu töösse suunates