Kas rohkem on ikka alati parem?
Raske raha
eest oskab ka iga loll end ,,hästi" tunda.
Seejuures keedavad pea kõik rikkad riigid (Island ja Iirimaa välja arvatud) end demograafiliselt seebiks.
Rohkem kui ühe lapse ei saa ju teha, sest siis ei jätku raha teda lõpmatutesse ringidesse ja klubidesse ning
klassiekskursioonidele saata ehk teisisõnu, talle inimväärset elu kindlustada. Tõsi ta on, iga tegemata laps
võimaldab liisida suurema auto ja käia mitu korda ümbermaailmareisil.
Samal ajal maksame pimedas usus hullumeeleid summasid kõikvõimalikesse pensionifondidesse. Mille
väärtus finantskriisis olematuks kahanenud. Sama summa eest oleksime võinud õige mitu last üles kasvatada.
Siis ei saabuks ka maailma lõpp, kui autolavka minu kodukülast enam läbi ei sõida või Eesti Post mulle enam
pensioni koduväravasse ei viitsi tassida. Kui kõik lapsed just maailmas laiali või pätiks läinud ei ole, siis
mõni neist ikka tuleb aeg-ajalt oma vana isa-ema vaatama ja aitab kaminapuud sisse tassida.
annaabi.ee 
