Mees kes teadis ussisõnu analüüs
tugevat- tema koos vanaisaga on rohkme nagu suvel maha sadanud lumi, öösel võib ta
küll õied ja pungad hävitada aga päeval kuum päike sulatab ta taas. Vanaisal oli
komme teha tapetud vaenlaste pealuudest anumaid ja peekreid ja kuna nad tapsid
rohkem kui vanaisa suutis peekreid teha jäi neist igapool maha pealuude saba.
Üks kena päev sattusid nad huvitava kindluse juurde, selle müürid olid täis raudmehi
ja kaitsetorne nii, et otsus seda rünnata oli hullumeele. Otsustati oodata ööni kuni
sõdurid vähem valvsad on ja siis karude koostööl kelle lõhna vanaisa tundis kindluse
seest tulevat kindlus üle võtta. Öösel hiilitigi kindluse müüri juurde ja Leemet hakkas
kõnelema keerulises ussikeeles karudega keda oli kümme kuid sellest ei olnud kasu
vaid kahju nende plaanile, sest karud olid ka meelemürgitatud ja tahtsid olla välismaa
kaelarihma ümber ning narri kasutuses. Leemetile ei jäänud muud valikut kui sisistada