ettekujutus elust 60ndate Ameerika hullumajas mitteilustatult ja tõetruult. Leidsin, et esimene vaatus oli mõtterikkam ja teine oli tempokam ning täis ootamatusi. Üllar Saaremäe peategelasena oli väga professionaalne, loomulik talent. Tema osatäitmine oli tõetruu ning kohati ei saanud isegi aru, et tegu on näidendiga. Jäi hoopis mulje, et tegemist on tõsieluga, mis hargneb vaataja silme ees. Olen alati olnud huvitatud hullumajade toimimisest. Vaadates filme nagu ,,Stonehearsti vaimuhaigla" ja ,,Suletud saar", olen palju õppinud protseduuridest, mida kasutatakse raskesti käsitlevate patsientide puhul. Seetõttu tundsin kohe ära, millega on tegu, kui arst mainis, et peategelasele tuleb operatsioon teha. Seega teadsin ka, et pealik osutas McMurphyle teene teda padjaga lämmatades, sest lobotoomia tagajärjel muutub indiviid ,,juurviljaks". Lavastus meeldis mulle äärmiselt. See oli täis mõtlemapanevaid stseene,
loomaarst, üldhoolekandekolleegium (kreisiarst, kreisiämmaemand, priihospidal). Iseseisva ülevenemaalise süsteemi moodustasid Aleksandri ja Maria vaestekoolid ja lastekodud Suur osakaal oli erainitsiatiivil (näit. Hilfsverein) Üldhoolekande kolleegiumid kubermanguasutused, mis tegelesid hoolekande, meditsiini ja haridusküsimustega. Esimeheks oli kiberner ja liikmeteks kuberangu seisuslike kohtute esinajad. Ülesanded: rahvakoolide, hospidalide, haiglate, vaestemajade, hullumajade, lastekodude, töö- ja parandusmajade asutamine, hoolejanne ja järelvalve. Kreisiarst- maakonnaarst. Igas kreisis pandi ametisse arst ja kirurg abilisega. Kreisiarst allus kubermangu tervishoiuvalitsusele a teostas järelvalvet maakonna tervishoiuasutuste üle ning osales maakonna hoolekandeasutuste, koolera- ja rõugepanemise omiteede tegevuses.. Ülesanded: haigete ravi, rõugepookimised, epideemiate ja taudide vastatste meetmete rakendamine,
annaabi.ee 
