Under - Luuleanaüüs
Ka kõige õnnelikumat elu saadab surma vari, bioloogiline paratamatus, mille kõige paremaks tunnetuseks
on luuletus ,,Kontvõõras". Selle keskseks teemaks on inimese kannatused enne siitilmast lahkumist. Siin
põimuvad nii sõjajärgsed koledused kui ka luuletaja enda elu (seoses emaga):
Ma tulen, ma tulen, tee lahti uks! * Ema südamehaigus ja hingepakk
Olen mure ja teen su õnnetuks. * Sind lämmatagu kui hullujakk.
,,Ahastaja" luuletus inimesest, kes on sõjast väsinud, kurnatud. Võimalik, et ta kaotas oma lähedasi ja
koos sellega ka elu mõte. Väsinud elu rutiinsusest, raskusest ning üksluisusest otsib kannatav hing vastuseid
oma küsimustele: miks, milleks, kelle eest? Otsib rahu, otsib kohta, kus saaks segamatult mõtiskleda
toimuva üle. Elukoorem muutub liiga väljakannatamatuks, probleemid rõhuvateks; keha on veel siin ent
meel juba kaugel: Kuhu põgeneda üksteise eest