Naljandid ja anekdoodid
otsustasime lõpuks... Kui kuulaja ei tea, et talle räägitakse nalja, siis on ta siinkohal valmis ootama,
et lause lõpeb umbes: ...ehitada basseini äärde hüppetorni vmt. Kui kuulaja teab, et talle räägitakse
nalja, kuid pole seda ega selletaolisi (nt. hullude ja hullumaja kohta) enne kuulnud, siis on ta
segaduses ja püüab palavikuliselt välja arvutada, kuhu asi suubub. Jätk on aga: ...lasta basseini veidi
vett. Et anekdoodi "päris-"skript võib pärineda ka äraspidisest hulluderiigist, seda teab vähegi
kompetentne kuulaja juba ette ja peab loomulikuks.
Või vaatame veel üht näidet.
· Onu tuleb külla ja imestab: Oi, Juku, sa jood kalamaksaõli. Kas vastik ei ole? -- On küll, aga isa
annab mulle iga korra eest 20 senti. -- Ja mis sa selle rahaga teed? -- Mul on selline piluga
siga, korjan sinna sisse. -- Ja kui siga täis on, mis siis saab? -- Siis isa lööb sea katki, võtab
raha välja ja läheb ostab uue kalamaksaõli.