Miks tehakse riske täis otsuseid? Osad inimesed teevad riske täis otsuseid lihtsalt hulljulgusest, tahavad teistest erineda, kuid teised jällegi teevad neid otsuseid, kuna arvavad, et lihtsalt muud võimalust ei ole. Riske täis otsused võivad mõjutada meie elu igaveseks, võivad muuta elu põnevamaks, aga samas võivad meie elu niivõrd palju rikkuda, et kaotame elu mõtte ja soovi elada. Nagu filmiski, kus Lilja lootis, et saab alustada koos emaga uut elu Ameerikas, kuid ema hülgas ta, ning pidi jääma oma tädi hoole alla. Tädi aga mõtles vaid enda peale,
püroklastilist voolu, mis koosneb kuumast gaasist ja liigub kiirusega mitusada kilomeetrit tunnis. Selline vool hävitab kõik, mis ta teele ette jääb. Võrreldes laavavooluga, mille kiirus on vaid mõnikümmend kilomeetrit tunnis on püroklastiline vool palju hukatuslikum. 1902. aastal toimus Martinique saarel suur katastroof, milles eelnevalt mainitud vool tappis üle 26 000 inimese. Minu arvamusel tuleneb selline suur inimeste hukkumine nende hulljulgusest elada vulkaanidele nii lähedal. Vulkaanipursekeid pole võimalik teadlaste poolt alati täpselt ette ennustada ning seetõttu on selline elukoht ebaturvaline. Vulkaaniliselt tekkinud tuhapilvel pole küll otseseid katastroofilisi tagajärgi, kuid see võib häirida lennuliiklust. Äärmiselt plahvastulikest vulkaanipursetest võivad tuhapilved jõuda stratosfööri ning jääda sinna kuudeks. See takistab päikesevalguse Maale jõudmast ning kliima muutub külmemaks. Soojal
annaabi.ee 
