Essee Don Quijotest
(tegelikult polnudki Quijote teda kunagi näinud, teda oli lihtsalt uskuma pandud, et ta näeb
Dulcinead) Usun, et ka see arusaamine aitas kaasa meie rändrüütli mõistusele tulekule.
Cervantes toob ,,Don Quijotes" välja ka keskajal viljeletud rüütliromaanide halva mõju, ta
lausa parodeerib rüütliromaane. Olid ju nimelt rüütliromaanid need, mis viisid Don Quijotelt
tema aru. Nende raamatute pärast hakkas ta kujutama ette asju, mida tegelikult polnud ja astus
hulljulgetesse seiklustesse. Võib öelda, et asjades, mis ei puudutanud rüütliromaane ja
daamikultust, muutus ta normaalseks ja mõistus läks selgemaks- seega ei olnud tema hullus
püsiv (peategelane oli liikuv) Jääb mulje, et ka Cervantes ise ei pooldanud rüütliromaane, sest
oma teoses laseb ta põletada need raamatud, sest neid peeti Don Quijote hulluse põhjuseks.
Mida need muidugi ka olid.
On olemas Hamleti, Don Juani ja Fausti müüdid. Ja Cervantes teeb romaani ,,Teravmeelne
annaabi.ee 
