muutub, et ohte ära tunda. Kinnitust tema väitele leidsin Triin Hannusti loenguslaididelt (,,Motivatsioonid ja emotsioonid"), kus ta kirjutab: "Isikul, kellele maailm on pideva ähvarduse allikaks, kujuneb seadumus neid ähvardusi ära tunda". Sõjasituatsioonis võib hirmu emotsiooni puudumisel olla katastroofilisi tagajärgi, kui sa ei tunne hirmu oma vaenlase ees ega suuda karta. Ega ilmaasjata selliseid inimesi hulljulgeteks kutsuta. Sõna ,,hull" julge ees ütleb sellise inimese kohta minu arvates nii mõndagi. Ennem avalikku esinemist ja selle ajal tunnen ärevust ja hirmu. Triin Hannusti loenguslaidides (Ibid), on välja toodud minu arust mulle sobiv ütlus: ,,Ärevuse hirmuks ümber kujundamine võiks olla kasulikuks viisiks ähvardusega toime tulekuks- teades, mis neid ähvardab, saavad inimesed luua tegutsemisviisi selle ähvardusega toimetulekuks". Mul tuleb
haige sõbratariga. Tuleb välja ohvrimeelsus- sõbrad püüavad ka haiget päästa aga ei õnnestu. Majanduskriis, massilised enesetapud vaesuse tõttu (gaasiga) perekondade kaupa. Remarque ütleb, et need inimesed sarnanevad sügislehtedega, mida kannab tuul teadmata, milleks ja kuhu. Fašismi vastane meeleolu sissekirjutatud ka „Armasta oma ligimest“- Tegu raamjutustusega, kus lugu loos. Inimene armastuse puhul valmis hulljulgeteks tegudeks. Peategelane läheb Saksamaale tagasi, sest naine haige. Sõidupiletid Ameerikasse, annab noorele armastajapaarile. Optimism on sissekirjutatud „Elusäde“- koonduslaagrist vabanenud mees ja naine avastavad maja, millest alles on ainult fassaad ning taga pommiauk ja siis kui üks küsib, et kas me oleme viimased tegelased maailmas, saab vastuseks, et ei oleme esimesed. Hoiatusena fašismi eest „Must pabelisk“- näitab milliseid jubedusi võib kaasa tuua ükskõiksus ühiskonnas
annaabi.ee 
