Soren Kierkegaard
õnnelikult ainult juhul, kui ollakse „Eikeegi“. Talle jõudis kohale see, et väikeses ühiskonnas
toimib salaliit iseseisvate inimeste vastu – inimeste, kel on oma arvamus ja pealekauba
tahavad ühiskonnale veel midagi õpetada.
Selle ebaõigluse vastu ei olnud võimalik võidelda, seda polnud võimalik võita. Ta ise uskus
oma võimetesse teistest hoolimata, ta ei kahelnud kunagi, nagu ta ise ütleb, teha midagi
hulljulgemat – ja see pidi õnnestuma; ta oli nelja aastaga sooritanud kirjanikutöö, millele taani
kirjanikul kuluks tavaliselt kakskümmend aastat, ta oli sulepeaga võitnud oma kehva tervise,
raskemeelsuse, pannud filosoofid ja teoloogid vaikima.
Kierkegaard kirjutas: „Ajakirjanduse türannia on kõige väiklasem kõikide türanniate hulgast“.
Kierkegaard ründab ähvardavalt oma kirjutistega rahvakirikut, pastoreid ja piiskopi, seades
kahtluse alla nende poolt kuulutatud tõed
annaabi.ee 
