Keskaeg ja varauusaeg
relvakäsitsusoskust, löödi pidulikult rüütliks. Keskaja esimesel poolel oli rüütlite seas üsna
palju tahumatuid vägivallatsevaid sõjamehi, ent järk-järgult omandasid nad ka õilsamaid
jooni. Juba esimesed rüütlid andsid oma isandale ustavusvande ja olid lahinguväljal valmis
tema eest surema. Kõige tähtsamad rüütli omadused olid truudus, julgus, ausus,
sõnapidamine, galantsus. Neid omadusi saab kokku võtta sõnaga rüütelikkus. Sõjaväljal
põgenemine oli üks kõige hullemakd asju, mida võis teha.
Relvastus ja sõjaline kultuur
Kuna sõdimine, turniirid ja jaht olid suure osa ülemkihi feodaalide peamine tegevus ning
meelelahutus pöörati ka suurt tähelepanu relvadele. Palju nähti vaeva ka uute relvade
leiutamise ja täiustamisega. Saavutatud uuendusi hakati hiljem ka kasutama töö- ja
tarberiistade tootmisel. Relvad võisid sümboliseerida ka sotsiaalset kuuluvust. Keskaegne
relvastus jagunes ründe- ja kaitsevarustuseks