Kaljo Kiisk 1925-2007
temasuguste eelnevast elukäigust tulenev risk tollal väiksem impeeriumi südames kui Eesti
NSV-s. Moskva GITIS-e legendaarse Eesti stuudio lõpetajana saabus näitleja Kaljo Kiisk
1953.aastal Tallinna Draamateatrisse. Ta jõudis siin koos Kulno Süvalepaga lavastada Lutsu
"Kevade" (1954), mängides ise ka Tootsi. Nupukat, erksa mõtlemise ja rahutu vaimuga
Tootsi. Ometi sai too lavastus kuulsaks eelkõige Orgulase Abeli hullava "Kevadena", millel
kõikidest samanimelistest lavatükkidest oli pikim eluiga. Kuid alates 1955. aastast oli Kiisk
teatrist läinud ja alustanud uut elu filmimaailmas.
Näitlejana oli Kiisk inimnatuuri alati tajunud, ta oli tähelepanelik, oskas vaadelda, tajus
meeleolusid ja atmosfääri. Ta oli edev, kuid see ei pimestanud teda. Ta armastas olla märter,
kuid ikka tagantjärele. "Hullumeelsuse" "riiulile panekut" 1970ndal elas ta rängalt üle. Kiisk
annaabi.ee 
