Tõde ja Õigus II Terve tekst
Sinnasamasse tuli tolmates ka luik, mis
laiutas rahuinglina oma tiibu lae all, sest loomusunniliselt kätega kustki pidet otsides oli poiss tal
pikast kaelast kinni haaranud.
,,Koerapoeg niisugune!" möirgas Slopasev. ,,Tema oma õpetajale palliga vastu jalgu! Tema
koputama, kui õpetaja vestab oma parima sõbraga vaiksel tunnil juttu!"
Aga see, kelle ta teiselt korralt maha kiskus, oli Sikk ja see magas tõepoolest, sest tema ei
võtnud teiste hullanguist peaaegu kunagi osa. Ja kuna ta unise peaga kuidagi ei taipa, mis
temaga sünnib, arvab ta, et temaga jändavad teised poisid. Sellepärast ahmib ta südametäiega
enda ees seisjal ümbert kinni. Algab rüselemine. Slopasevil on pikk ja lai öökuub seljas, Sikk
palja särgiga, mis ulatub vaevalt põlvini, sest tema arvab, et ei saa kellestki õiget rammumeest,
kes magab aluspükstes.
Rüselejad takerdusid jalgega millessegi pehmesse ja komistasid vastu Slopasevi toa irvakil ust,
annaabi.ee 
