Tõde ja Õigus II Terve tekst
piiluvad pesukojas, uste taga, läbi lukuaugugi, et siis tuhatnelja direktori juurde joosta rääkima?
Indrekul tundus lõpuks ainukese lohutusena: asi puutub ju isiklikult temasse ja iseendaga võib
ta teha, mis tahab. Teised võivad salata, kui nad tahavad, tema ise ei salga.
Nõnda otsustas ta ja jutustas direktorile kõik, et saaks kogu jandist ükskord ometi lahti.
,,Ma mõtlesin kohe," lausus direktor, kui Indrek oli lõpetanud, ,,et kuis siis hullamisega, sest
Tigapuu ei hulla ju, tema läheb kohe kaklema. Aga ma ei saa ikkagi veel aru, miks te siis kohe
nõnda vihastasite, teil on ju nii hääd silmad."
,,Ta sõimas mind," ütles Indrek, kes oli tahtnud sõimusõnad maha vaikida.
,,Seda ma usun," rääkis direktor. ,,Tema on kange sõimama. Kohe -- keelekandja,
pealekaebaja, nuuskur, äraandja! Mis ta teile ütles?"
,,Kõike seda ütles ta mulle," lausus Indrek vastu tahtmist.
,,Ah juba kõike seda
annaabi.ee 
