Ahvi ja inimese erinevused
Bioloogilise konteksti arvestamine selgitab nii mõndagi ka sarnasuse skaala madalamas otsas, sest teiseks
nähtuseks, mis võib esmapilgul tekitada arusaama, et erinevate organismide geneetiline materjal võib olla
väga sarnane, on erinevate keemiliste ühendite (antud juhul siis nukleotiidide) arv, millest genoom koosneb.
Näiteks kaks juhuslikult moodustatud DNA järjestust on niikuinii 25 protsenti identsed, sest et DNA
järjestusel on ainult neli võimalikku lämmastikalust.
Kõigil hulkrakulistel eluvormidel, mis eeldatavalt on arenenud ühest ühisest eellasest, peab lihtsalt seepärast
DNA järjestus olema üle veerandi identne.
Sellest hoolimata aga ei näita erinevate organismide DNA järjestuse sarnasus, et nad ka tegelikult
füsioloogiliselt või evolutsiooniliselt sama sarnased oleksid.
Teisisõnu, inimesel ja porgandil on geneetiliselt palju rohkem sarnast kui füüsiliselt. Inimest ja porgandit
annaabi.ee 
