Paljunemine
Eoseline paljunemine: vetikad, sammaltaimed, sõnajalad, seened.
Vegetatiivne paljunemine
Pooldumine- bakterid
Pungumine- pärmiseened
Risoomidega- maikelluke, odrahein, piparmünt
Mugulatega- kartul
Sibulatega- tulp, küüslauk
Võsunditega- maasikas, hanijalg
Võrsikutega- mustsõstar
Juurevõsudega- vaarikas
Pistikutega- paju
Lehtedega- aas-jürilill, havisaba
Fragmentatsioon ehk hulkjagunemine
Vanemorganismi keha jaguneb mitmeks osaks, igast osast areneb uus organism. Näit. meritäht.
Kehaväline viljastumine
Küpseb palju sugurakke, viljastumine on juhuslik, hukkub palju ebasoodsate tingimuste tõttu.
· Kalad
· Kahepaiksed
Kehasisene viljastumine
Küpseb vähe sugurakke, tõenäosus suurem, paremini kaitstud keskkonnatingimuste eest.
Nt. Imetajad, roomajad, linnud
Iseviljastumine
Hermafrodiitsetel ehk ehk mõlemasugulistel loomadel on emas- ja isassuguelundid ühes ja samas
annaabi.ee 
