Eneseregulatsioon ja stress
Hirm
kuriteo ohvriks sattuda on Eesti elanike kartuste seas koos haigestumise kartusega
teisel-kolmandal kohal. See sunnib inimesi paigutama ustele topeltlukke, muretsema
hundikoeri ja rotveilereid, paigaldama kalleid alarmsüsteeme, vahetama oma korterid
rahulikumaisse paikadesse ja tegema ümberkorraldusi oma eluviisis. Paljud eakamad
inimesed ja naised ei julge õhtuhämaruse saabudes enam majast väljagi minna.1
Vargused moodustavad kuritegevusest valdava osa. 1995.a. kasvas huligaansuste,
kehavigastuste, riisumise, kelmuse ja altkäemaksude ning tulirelva ebaseadusliku
hoidmise ja kasutamisega seotud kuritegude arv. Sagenesid pommiplahvatused ja
-ähvardused, suurenes ka alkoholi- ja narkojoobes toimepandud kuritegude arv.
Mitmete uuringute põhjal sai Eestis 1991.-1995.a. jooksul kurjategijate käe läbi
kannatada vähemalt 20-25% küsitletuist või nende pereliikmetest. Kuritegevusega on
vahetuid kokkupuuteid olnud suurel osal elanikkonnast. Kõige rohkem kardetakse