"huligaansuste" - 1 õppematerjal

Eneseregulatsioon ja stress

Hirm kuriteo ohvriks sattuda on Eesti elanike kartuste seas koos haigestumise kartusega teisel-kolmandal kohal. See sunnib inimesi paigutama ustele topeltlukke, muretsema hundikoeri ja rotveilereid, paigaldama kalleid alarmsüsteeme, vahetama oma korterid rahulikumaisse paikadesse ja tegema ümberkorraldusi oma eluviisis. Paljud eakamad inimesed ja naised ei julge õhtuhämaruse saabudes enam majast väljagi minna.1 Vargused moodustavad kuritegevusest valdava osa. 1995.a. kasvas huligaansuste, kehavigastuste, riisumise, kelmuse ja altkäemaksude ning tulirelva ebaseadusliku hoidmise ja kasutamisega seotud kuritegude arv. Sagenesid pommiplahvatused ja -ähvardused, suurenes ka alkoholi- ja narkojoobes toimepandud kuritegude arv. Mitmete uuringute põhjal sai Eestis 1991.-1995.a. jooksul kurjategijate käe läbi kannatada vähemalt 20-25% küsitletuist või nende pereliikmetest. Kuritegevusega on vahetuid kokkupuuteid olnud suurel osal elanikkonnast. Kõige rohkem kardetakse