Kirjand - Ma istun oma mätta otsas ja vaatan maailma.
Võimalik, et on, kuid see ei pruugi nii olla. Mida teeb üks töötav
inimene valesti, et on sattunud just sellisesse kitsikusse, nagu on seda
kodutud. Nad veedavad oma päeva võimalikult palju raha hankides, et
endile süüa osta, nad küsivad raha ainult oma viimases hädas, sest
nälg näpistab. Aga enamik inimesi oma madala mätta otsast ei võta
seda nii ja kõnnivad nälgas kodutust lihtsalt mööda.
Ma endiselt istun oma mätta otsas ja vaatan huligaanitsevaid noori,
kes lõhuvad bussipeatuseid, prügikaste ja loobivad aknaklaase sisse.
Mis rahuldust see neile pakub? Kas see on võimalus tähelepanu
saada? Kas on silmaga ilus vaadata seda, mida nad selle rüüstamisega
saavutanud on? Nemad lihtsalt on nii madalal ja ei vaata, mis
ümberringi toimub.
Vaatan ringi, vanalinnas. Tänaval kõnnivad mehed mustas, valges,
roosas. Keegi neist ei kõnele eesti keelt. Nad on välismaalased ja
tulnud siia oma silmaringi laiendama
annaabi.ee 
