Arnold Schönberg
Seda kirjutas Schönenberg
üksteist aastat. Selles monumentaalses oopuses ühendab Schönberg piltlikult öeldes Wagneri
ooperite emotsionaalse pinge Mahleri ja Straussi sümfoonilise orkestratsiooniga [2]. Kantaadi tekst
on võetud Taani romantismiajastu kirjaniku Jens Peter Jacobseni poeemist.
2.2 Üleminekuperiood tonaalsuselt atonaalsusele ( kus lähtutakse helide võrdväärsusest )
Schönberg loobub senisest hilisromantismi gigantomaaniast ning kirjutab hulha
märkmisväärseid kammerteoseid, nagu kaks esimest keelpilli kvartetti ja Kammersümfoonia nr 1 E-
duur viieteistkümnele insturmendile. Kirjutas sel perioodil vokaalseid lavalisi suurvorme.
Schönbergi esimene täielikult atonaalne teos on ,,Kolm klaveripala" op.11, mis loodud 1909 ning
tähistab kolmanda loomeperioodi algust [2].
1909. aastal kirjutas Schönberg Marie Pappenheimi libertole pooletunnise lühiooperi
,,Ootus", mis helilooja ise nimetas ,,hirmuunenäoks"