Kaitsekohastumus, mis väldib mutatsioonidega isendite teket. 2) Naise organismis munarakkude arv pidevalt väheneb, uusi munarakke juurde peale sündi juurde ei teki. 3) Inimesel ja ka teistel imetajatel viljastatakse munarakk meioosi käigus. Kui viljastumist ei toimu, ei lähe ka meioos lõpuni. Hormoonmõju protsessi mõjutavad oluliselt 3 hormooni: östrogeen, progesteroon, kollakeha hormoon. Tulem 1 munarakk ja 3 polotsüüti. 1) Välditakse hulgirasedusi 2) Polotsüüdid on vajalikud DNA jaotusmehhanismis. Häired 1) Naissuguhormoonide madal tase, mis on põhjustatud pärilikest kõrvalekalletest. 2) Põletikulised protsessid munasarjades ja suguteedes. Klimaatilised muutused, ebakohane riietus. 3) Kuna munarakud naise organismis ei uuene siis igasugused pärilikkust kahjustavad tegurid võivad nende DNA jäädavalt rikkuda. 4) Meessuguhormoonide mõju. Dopingud. Meioos
jagunemine (2x46 DNA molekuli) teine jagunemine tekib 3 polotsüüti ja 1 munarakk (4x23 DNA molekuli). Eritingimused: ovogenees ei kesta elulõpuni. Vanemas eas tekib rohkelt mutatsioonidega munarakke. Mida vanem organism, seda kurnavam on rasedus. Kõik munarakkude eellasrakud on organismis olemas ja nende uuenemist eluaja jooksul ei toimu tervistkahjustavad eluviisid võivad munarakud rikkuda ja järglasi ei saa. Ovogeneesil moodustub vaid 1 munarakk välditakse hulgirasedusi ning võimaldatakse varuainete teatud koondumist ühte rakku. Polotsüüdid tagavad DNA jaotuse organismis. Häired: põletikulised protsessid munasarjades tingitud külmetamisest. Mikrobioloogilsed nakkused. Munajuhade kitsenemine ehk armistumine. Elustiilist tingitud häired: alkoholism, narkomaania ja hormonaalhäired. Tulemiks: ühest eellasrakust tekib üks munarakk, kusjuures munarakk viljastatakse meioosi käigus. REK: väga sage küsimusvaldkond. Eritüüpi võrdlusküsimused.