Kirjandusteose analüüs Olavi Ruitlane "Kroonu"
ning kogu ta kõne on raamatus setu keeles kirjutatud. Kuigi see oli enamjaolt arusaadav, jäid
mõned kohad pisut arusaamatuks.
Omanäoline huumor on raamatus läbivaks teemaks. Autori sõnakasutus tabab alati naelapea
pihta ning ükski nali ei lähe kaotsi. Äärmiselt meeldiv ja nauditav raamat, mida lugedes
naerupahvakutest puudust ei tule. Samas ka üsna kerge lugemine, tagamõtet võib vähe leida,
kõik on nii, nagu öeldud.
Huvitav on see, et kuigi raamat käsitleb ka suurel hulgav vägivalda, on ka see suudetud
huumoriga läbi põimida ning kas või mõnegi tumedama varju tekkides, on garanteeritud, et
järgnevalt saab see naljaga kompenseeritud.