seenel ega jalgu nagu õigel loomal ega ole ta ka mingi korralik uss. Teine tuntum liik hundipiim (Lycogala epidendron). Hk. NUUTERSEENED Rakusisesed (=endo-) parasiidid Haploidne ja diploidne plasmoodium, meioosi järel püsieosed. Kapsanuuter Kartuli süvakärn ... Riik ESIVIBURLASED 2 viburit 2n Hk Esiviburseened Eelkõige vees, risomütseeliga Parasiidid vetikais veeseentes, õietolmul. Hk Munasseened - Oomycota ~ 700 liiki, Eestis teada 154 liiki. Elavad rakuvaheseinteta (=hulgatuumse) seeneniidistikuna, ka üherakulisi risomütseeliga liike. Rakutuumad diploidsed. Sugutu paljunemine zoospooride abil (viburitega rakud liiguvad vees!). Zoosporangiumid arenevad sageli seeriatena, näivalt lülieostena. Elavad vees, mullas, parasiitidena veeloomadel (vähikatk, sääse-vesihallik, kalade haiguste tekitajaid), veetaimedel, maismaataimedel (tõusmepõletikud, ebajahukasted). Selts Vesihallikulaadsed. Selts ebajahukastelaadsed. Maismaa, harva veetaimedel
Teine tuntum liik hundipiim (Lycogala epidendron). Riik Juurjalgsed: Hk. NUUTERSEENED Rakusisesed (=endo-) parasiidid Haploidne ja diploidne plasmoodium, meioosi järel püsieosed. Kapsanuuter Kartuli süvakärn ... Riik STRAMENOPIILID 2 viburit 2n Hk Esiviburseened Eelkõige vees, risomütseeliga Parasiidid vetikais veeseentes, õietolmul. Hk Munasseened - Oomycota ~ 700 liiki, Eestis teada 154 liiki. Elavad rakuvaheseinteta (=hulgatuumse) seeneniidistikuna, ka üherakulisi risomütseeliga liike. Rakutuumad diploidsed. Sugutu paljunemine zoospooride abil (viburitega rakud liiguvad vees!). Zoosporangiumid arenevad sageli seeriatena, näivalt lülieostena. Elavad vees, mullas, parasiitidena veeloomadel (vähikatk, sääse-vesihallik, kalade haiguste tekitajaid), veetaimedel, maismaataimedel (tõusmepõletikud, ebajahukasted). Selts Vesihallikulaadsed. Selts ebajahukastelaadsed. Maismaa, harva veetaimedel
19/10/09 Limaseened ei ole nagu päris seened, on kaks hõimkonda: ebalimaseened ja väärlimaseened. Limaseened pannakse amööbidega ühte riiki, Eestis teada 113 liiki. Oma olemusest looma ja seene vahepealsed limaseen ei neela oma toitu alla, kuid seedib keha sees sissesopistusel. Neil on haploidsed eosed, mis levivad tuulega. Eostest tulevad välja zoospoorid, toimu haploidsete ühinemine, tekib diploidne plasmoodium. Limaseente puhul on tegemist hulgatuumse plasmoodiumiga, kus on tuhandeid rakutuumasid ühe rakumembraani sees. Hulgatuumne plasmoodium liigub, kui ta on noor, siis liigub pimedama poole, vanemana valguse poole. Noorena elavad kõdus, söövad baktereid ja seeni. Üks plasmoodium võib kaaluda mitu kilo, seejuures liigub suunatult. Vanaks saades hakkab ta valguse poole liikuma, et eosed saaksid tuulega levida. Plasmoodium on tavaliselt väga ere, paarikümne cm läbimõõduga. Eosed arenevad sporangiumites,
annaabi.ee 
