FOVISM
a. Sügissalong rabas Pariisi publikut selle sajandi esimesesuure üllatusega. Seal
esines teiste hulgas rühm noori, seni peaaegu tundmatuid kunstnikke. Nende maalide
joonistus oli tinglik, värvid aga erakordselt puhtad ja lõuendile paisatud hoogsate,
erineva suurusega laikudena. Säärased maalid mõjusid erakordselt jõulistena, peaaegu
metsikutena. See andiski ühele kunstikriitikule mõtte nimetada uut rühmitust
pilklikult foovideks ( prantsuse k. fauves- kiskjad, metsikud).
Foovid hulgasid nii impressionistide muljeid jäädvustava kunsti kui ka sümbolistide
tagamõttetaotluse. Nende püüdeks oli jäädvustada kunstniku meeleolu, mis oli
tekkinud mõne motiivi vaatlemisel. Seetõttu ei pidanud nad tähtsaks olla täpsed kõigis
üksikasjus. Sageli olid värvid hoopis vastupidised loodu-ses nägema harjutud
värvidele (puutüved võisid olla erepunased, taevas mürkroheline, jõevesi
sidrunikollane jne.). Foovid loobu-sid ka valguse ja varjuga modelleerimisest,
annaabi.ee 
