Downi Sündroom
suhtlemisel. Vaatamata sellele, et lapse kohta pole võimalik ennustada, milline taiskasvanu
temast kasvab, suudavad peaaegu koik Downi sündroomiga inimesed oma igapaevaste vajaduste
eest mingil määral ise vastutada ning nad vajavad mitte pidevat, vaid pistelist jarelevalvet.
Iseseisev elu
Paljude aastate vältel elas enamik Downi
sündroomiga taiskasvanuid (ja ka paljud lapsed)
suurtes hooldekodudes, eraldatuna muust
ühiskonnast. Eesmärgiks oli nende kaitsmine
hulgamise ja ärakasutamise eest. Nende vanemate
jaoks, kes ei soovinud oma last niisugusesse
hooldekodusse anda, oli alternatiiviks tema kodus
hoidmine. See oli vanemate jaoks tohutuks
koormaks, kuna nad muretsesid pidevalt, mis saab
nende lapsest siis, kui nemad tema eest enam
hoolitseda ei suuda. Viimaste aastate jooksul on
suhtumises vaimupuudega inimestesse toimunud
olulised muutused. Paljudes riikides on niisuguseid
asutusi sulgema hakatud ning need senduvad
annaabi.ee 
