TÄNAPÄEVA EESTI INIMESE KUJUTLUS HALDJAST EHK KES HALDJAS ON OLNUD JA KELLEKS TA ON SAANUD
(Masing 1998:135).
Ühe teate järgi on mereneitsidel seljas sinisest kalevist riided ja nad käivat mööda vett alati
sukka kududes. Teise teate kohaselt kannavad nad kollase-, punase-, sinise-, valgekirjusid riideid,
mis helgivad päikese käes (Masing 1998:153).
Sabaga haldjaid tunnevad ka rootsi laplased. Neil on taoline hoopis metshaldjas, kes on
eespoolt vaadates ilus neid, tagant ripub tal pikk saba (Masing 1998:122). See haldjas pärineb
Skandinaavia huldre folk’ist, kellel on pikad lehmasabad (Masing 1998:155). Mõlemaid usutakse
mehi võrgutavat.
Teine petliku välimusega haldjas on Uudenmaa rootslaste, aga ka taanlaste, pärimuses
metshaldjas, kes on eespoolt kena ja peen neid, kuid tagant õõnes. Nii koosneb ta üksnes
fassaadist. Kuid katsub siiski jahilisi võrgutada (Masing 1998:132 ja Levy 2001:155).
Tegelikult on metshaldjate kujutamises palju vastandamist, kui eelpool kirjeldatud olid noored