lõplikuks. Rahvastik Pärast Poola-Rootsi sõdu oli suur osa põllumaast seisnud aastakümneid harimata ning olid võsastunud. 1630-ndatel hakati maad uuesti kasutusele võtma. Selleks, et tööjõudu saada võtsid mõisnikud küladesse uut rahvast, vabastades ümberasujad tavaliselt kolmeks aastaks igasugustest maksudest. Uutesse elukohtadesse asus elama sel ajal umber ⅓ Eesti talupoegadest. 17.saj. teisel poolel saabus Eestisse hulaliselt teistest rahvustest inimesi, kes lõpuks moodustasid Lõuna-Eestis umbes 17% kogu rahvastikust. ● kõige rohkem vene talupoegi (ka käsitöölisi kalureid ja kaupmehi, asusid peamiselt Ida-Eestis) ● soomlased, kes paiknesid enamasti Virumaal (20% rahvastikust) ja Harjumaale (12% rahvastikust), kuid üsna palju oli neid ka Põltsamaal ja Tartu ümbruses ● lätlased, kes paiknesid peamiselt Valga ümbruses
Uri tsikuraat 3600 -2370.a.e.Kr. Kõige paremini säilinud tsikuraat tollest ajast (sumerid). Tsikuraadi tipus asus kuujumal Nannale pü- hendatud tempel. Hoone on ehita- tud savitellistest ja kõik kihid on seotud bituumeniga ning niinmat- tidega. Seintes olid nn. "nutuavad" et võimalik veeaur ära juhtida ja rennid vihmavee jaoks. Vana-Mesopotaamia kujutav kunst · Juhtivaks alaks olid skulptuurid ja reljeefid · Kunagise Mesopotaamia aladelt on leitud hulaliselt keraamikat · Inimkeha proportsioonid olid tihti ebaloomulikud, kehade asend veider ja vormikäsitlus kohmakas · Tähelepanuväärsed on kujude suured ja hingestatud silmad Reljeefid · Mõnel paleel oli reljeefe koguni nii palju, et ridamisi asetatuna oleksid need jätkunud sadade meetrite viisi. · Reljeefidel kujutati võidetud lahinguid või õukonnaelu . Figuuridele on tihti lisatud ornament ja kiri Korsabadi lossi väravavalvurid · Üks suursaavutusi
annaabi.ee 
