Jutuke - Õunkübarad
,,Kas sulle meeldib siin?"
Vastust polnud, ja kui Shurei ümber pöördus, et oma päästjat kõnetada, nägi ta, et tüdruk
magas magusalt põrandal. Ta muigas ja olles astunud magaja kõrvale, tõstis ta voodisse.
,,Puhka siis, mu ingel."
Ta suudles Elisat taas, kuid seekord riivas huuli. Tuttavlik maik, kuigi tema arvamist
mööda polnud nad enne kordagi kohtunud. Ei võinud ta mõeldagi, et Elisa oligi seesama
Halltiib, ta hukutajast elupäästja.
,,Maga..."
Shurei katsus võretatud ust, kuid see oli kui ülejäänud tammega kokku sulandunud,
keeldudes inimest läbi laskmast.
,,Heakene küll," lausus ta jonnakalt ja hüppas hoogu võtvalt platvormi välisossa, ent kui ta
oli pilgu alla heitnud, hakkasid ta jalad iseenesest värisema. Ta oli kavatsenud alla hüpata,
kuid tee oli liiga pikk ja surm hüppe järel kindlustatud. Niisiis jäi ta allaantult Elisa kõrvale
annaabi.ee 
