· Peterburi Kunstiakadeemia erinevad aukirjad suurepäraste koolis tehtud tööde eest. · 1879a premeeriti teda Peterburi Kunstiakadeemia suure hõbemedaliga. (Kooli lõpetamisel) · 1890a erinevatelt näitustelt kaunite teoste eest saadud kuldaurahad. · 1907a sai Amandus H. Adamsonist Peterburi Kunstiakadeemia akadeemik. Mõningad pildid A.H. Adamsonist ``Russalka`` ``Koit ja Hämarik`` F. R. Kreutzwaldi mäestussammas Võrus ´´Hukkuva laeva viimane ohe´´ ``Hülgekütt Pakri saarelt`` ´´Kunstniku uinuv tütreke`` Skulptuur ´´Champion`` Georg Lurich´ist
Nende peamiseks toetajaks olid aga meie maal asuvad enamlustunud Vene soldatite hulgad. Nõukogude juhtimisel hakati eestis üle võtma mõisasid ja muid varandusi. Ühtlasti toimetati Eesti juhtivate tegelaste ja ohvitseride vangistamisi, keda süüdistati kontrrevolutsioonis. Ära nähes, et Vene riigis oli täielikult kadunud seaduslik võim ja kord Eesti Maanõukogu, meie maa ja rahva päästmiseks tema lahti kiskuda Vene hukkuva riigi keha küljest, asudes täieliku iseseisvuse teele. Maanõukogu ajalooline koosolek selle otuse elluviimiseks peeti Tallinnas 15.novembril 1917 esimehe O.Strandmani juhatusel. Sel koosolekul Maanõukogu otsustas "tunnistada ennast Eestimaa ainsaks kõrgemaks võimukandjaks". Riikliku korra äramääramiseks, demokraatliku ja täieõigusliku võimu loomiseks Eestis ja muude küsimuste lahendamiseks otsustati kokku kutsuda Eesti Asutav Kogu. ajaks, mil Maanõukogu koos ei ole, anti valitsev
loomi, püüdnud kalu, oma tegude tagajärgede üle mõtlemata. Kuid tänapäeval oleme hakanud mõistma, et ainult oma teguviisi muutmine võib meid katastroofist päästa. Meie elustiil on looduskeskkonna tasakaalu tõsiselt rikkunud. Hävingut toovad kasvuhoonegaasid, mõttetu metsade maharaiumine- see kõik viib maakera temperatuuri ohtliku tõusuni. Inimtegevus on juba põhjustanud paljude loomade ja taimede osalise või täieliku väljasuremise. Kui me ei rakenda rohkem energiat hukkuva looduse päästmiseks ning ei muuda oma paljuski destruktiivset käitumist, on võimalik, et järgnevad põlvkonnad tunnevad loodust vaid loodusfilmide järgi. Et sellist situatsiooni ei tekiks, tuleb püüelda selle vältimise poole. Käesolevas töös püüan erinevate materjalide kaasabil tutvustada seda , mida praegu Eestis metsade kaitseks tehakse. Metsade kaitsmise valisin oma töö teemaks eelkõige metsa olemuse tõttu. Peidab ta
meeskonna operatiivsest ja oskuslikust tegevusest laevast lahkumisel. Päästeoperatsiooni käigus kasutatakse nii kollektiivseid kui individuaal- seid päästevahendeid. Inimeste päästmise metoodika valitakse olenevalt avariist tulenevatest tingimustest ja laeva päästevahendite olemasolust ja seisundist. Üha sagedasemat kasutamist leiavad pneumaatilised päästeparved, mille pardalt või koos millega inimesed võetakse päästelaeva (helikopteri) pardale. Kuid mitte kõik hukkuva laeva maha jätmise ja inimeste päästmise operatsioonid ei ole maksimaalselt edukad. Prof. J.B.Caldwell analüüsis 216 kaubalaeva avariisid ajavahemikul 1960-1983. Neist 43 laeva meeskonna üldarvuga 340 inimest hukkusid nii kiiresti, et ei jõudnud anda hädasignaali ja loetakse jäljetult kadunuteks. Ülejäänud 169 laeva meeskonnad koguarvuga 8582 inimest tegid vähem või rohkem edukaid katseid pääseda päästepaatidel või -parvedel
annaabi.ee 
