Kristlaskond. Ida ja Lääne kirik
Idas aga arutleti kristluse ja
kolmainsuse küsimuste üle ning pöörati tähelepanu müstikaga seotud vagadusele ja
kloostrielule. Ida kirikus kasutati armulaual hapendatud leiba ja läänes hapendamata leiba.
Idas lubati preestritel enne ametisse pühitsemist abielluda. Läänes aga nõuti preestritelt
tsölibaati. Idas oli ristimisega ühenduses kasutusel müsriga võidmise sakrament. Läänes
arenes see hilisemas eas toimuvaks konfirmatsiooniks. Pärast Lääne-Rooma riigi hukkumust
476 aastal algas Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi vahel võitlus ülemvõimu pärast
kirikus. 381.aastal oli Konstantinoopoli kiriku kogu otsustanud, et Konstantinoopoli patriarh
on autoriteedilt kogu kirikus Rooma piiskopi järel teine. Sellele otsusele toetudes ei antud
Idas hiljem järele Rooma paavsti poolt nõutud ülevõimule. Üheksandal sajandil lisandus
võitlusele poliitiline kaastegur: Ida-Roomale ehk Bütsantsile tekkis Läänes vastukaaluks