Linnad kõrg- ja hiliskeskajal: Linnade teke Euroopas 11.-12.sajandil -Põllumajanduse areng -Käsitöö ja kaubanduse areng Linnade kiirem areng Vahemere ümbruses Vastuolud maaisanda ja linna vahel Linn vabanes maaisanda alt -Vabaks ostes -Sõjalisel teel -Maaisand andis linna vabaks Linnaõigus Linna juhtimisel põhimõtted, seadused Võeti teistelt linnadelt -> sõsarlinn Linn piiritleti müüriga Väljaspool vaestelinnaosa-agul karistus- ja hukkamispaigad Linnad jagunesid: Linnriigid-omaette üksus,sise ja välispoliitika Vabalinnad- Sõltumatu võimuga linn riigis Riigilinnad- Oma linnavõim,kõrgeim kohtuvõim maahärra Maaisandast sõltuv linn, kodanikud ei olnud vabad Raad Linnanõukogu Raehärrad kaupmeeste ühingu gildi liikmete seest! Bürgermeistrid Rae juhtkond Sündik seadusetundja Rae ülesanded: Soodustada kaubandust,käsitööd, linna huvide kaitse Seaduseandja,julgeolek kohtumõistja
Lõpplahendus 20. jaanuaril 1942. aastal toimunud Wennsee konverentsil loodi nn ,,juudiküsimuse lõpplahendus" (saksa keeles Endlösung der judenfrege). Berliinis töötasid natsijuhid välja lahenduse, mille kohaselt koondati kõik Euroopa juudid Ida-Euroopas asuvatesse hävituslaagritesse. See tähendas 11 miljoni juudi plaanipärast hävitamist. 1942. aastal alustati küüditamist koondus- ja surmalaagritesse. Nendest kohtadest said orjatöö ja hukkamispaigad. Suurem osa neist rajati Poola. Sinna tehti kuus suurt surmalaagrit. Juutide saabudes surmalaagrisse eraldati kõige pealt nooremad ja tugevamad, nõrgemad saadeti gaasikambrisse. Hukatavatelt võeti ära kõik väärisesemed, peale hukkamist eemaldati juuksed ja kuldhambad. Surnukehad hävitati krematooriumis või tuleriidal. Tugevamatele ellujäänutele tatoveeriti number, mida kasutati nime asemel. Neid kasutati orjatööl ja meditsiinilistel katsetel
annaabi.ee 
