Inglismaa uusajal
puritaanlikud jutlused ja püüdnud lähendada anglitsismi katoliiklusele), ning sekkus
aktiivselt ka täitevvõimu tegevusse. Esinduskogu võttis 1641.vastu seaduse, mille
kohaselt võis parlamendi laiali saata vaid parlamendi enda nõusolekul. Seadusliku
laialisaatmise võimaluse puudumise tõttu läks see parlament ajalukku nn. pika
parlamendina. Tegelik võim riigis läks parlamendi kätte.
1649. moodustas Alamkoda Kõrge Kohtu, mis võttis vastu Charles I hukkamisotsuse.
Samal aastal kuningas hukati. Parlament kaotas Lordide koja ja seejärel ka kuninga
ametikoha. Mais 1649. kuulutati välja vabariik. Täidesaatva võimu organiks loodi
Riiginõukogu, mille valis parlament üheks aastaks. Tegelikult ei olnud seadusandlik
ja täidesaatev võim aga lahutatud., vaid suurem osa Riiginõukogu liikmetest olid
parlamendi saadikud sisuliselt suunas Riiginõukogu parlamendi tegevust.
Riiginõukogu eesotsas seisis independentide liider Oliver Cromwell. Revolutsiooni