· Ka loodus on eriline. Pildid annavad edasi tegelaste tundeid: · Tor mine ilm ärevus · Kaunis päikesepaiste õnnelik ar mastus · Äikesetor m segadus · Kotkas kindlus · Rebane kavalus · Koera usaldus 5. Romantism sai alguse Saksamaalt 6. Victor Hugo elust (1802-1885) · ,, Hüljatud" · " Hukkam õistetu viimne päev " (1829; eesti keeles 1900 pealkirjaga "Viimne päev enne sur ma " ) · "Jumalaema kirik Pariisis" (1831; eesti keeles 1924, 1961, 1971, 1982, 1997, 2000, 2007) · " Hüljatud " (1862; eesti keeles kahes k öites 1954, kol m es köites 198081) · Hugo oli ro mantsimiaja m õjukaim prantsuse prosaist. · Ta oli suur humanist ja ro mantik. · Teda nim etati inimlikkuse apostliks.
hirmus:massihävitusrelvad,tavarelvastus=võimsam. dem tunnused-vabad valimised, kodanikuõigused, vabadused,võrdsus seaduste ees, kohtusüsteemi sõltumatus,ajakirjandus vab.pluralism(arvamuste paljusus)tsiviilkontroll relvajõudude üle. Makartism-kujutas endast senaator Joseph McCarthy algatatud kampaaniat kommunistide või nendega väidetvalt seotudisikute kõrvaldamist avalikest ametitest. Selle tagajärjel kasvas see üle nõiajahiks ning ebameeldivusi(vallandamist,avaliku hukkam)taluma tuhanded inimesed.1954a mõistis senat McCarty tegevuse hukka ning kommunistide tagakiusamine lõpetati. Pr president-Sõjajärgne pr riik kasvas välja vastupanuliikumisest eesotsas kindral Charles de Gaulle, moodustas maa vabastumse järel (1944) Ajutise Valitsuse.sakslastega koostööd einud Vichy valitsuse juht marssal Petain->eluaegne vangistus.1946areferendumil kiideti heaks põhiseadus,pr sai parlamentaarne vab(kuni1958).Gaulle oli IV Vabariigi põhisead
mehed. Ennastunustavalt pidutsevate talupoegade r�hmale on kontrastiks esiplaanil olev koduselt perekondlik toimekas seltskond naiste ja lastega. See pisut drastiline, k�ike k�tkev stseen omab moraalset ja �petlikku tagam�tet, kus purjutamine viib vulgaarsuse ja v�givallani. Sellega j�rgis de Bloot oma otseste eelk�ijate Adriaen Brouweri ja Adriaen van Ostade�i eeskuju. Siiski ei n�i tema kavatsus olevat mitte oma tahumatute tegelaste pilkamine v�i hukkam�ist, vaid pigem maaelu nauditav ja l�bupakkuv kujutamine. ******* Pieter Huys oli flaami renessansiaja maalikunstnik. Ta kuulus kunstnike perekonda, kus nii tema kui ta vend Frans Huys (u 1522 � u 1562) t��tasid m�lemad graveerijate- na tr�kkal Hieronymus Cocki juures ja ka tollase tuntud kirjastaja Christoph Plantini ettev�ttes. 1545. aastal sai Huysist Antwerpenis P�ha Luuka gildi meister, kelle stiili ja teemavalikut m�jutas enim Hieronymus Bosch (u 1450 � 1516)