"hukkajat" - 1 õppematerjal

Euroopa ja Eesti õigusajalugu

Abikaasade suhted: mees oli naise esindaja, eestkostja, st. naine oli samal tasemel lapsega ­ naise eest otsustas mees. Naisel võtmeõigus ­ majapidamine. Säilis neiupõlve nimi. Lahutus: lasteta abielu puhul sai naine tagasi abielueelse vara, lastega lahutuse korral võis kasutada mehe vara elu lõpuni. Vanemate ja laste suhted: vanemad eestkostjad, nende puudumisel allutatud erilistele hooldajatele. Kirik algul vallaslapsi ei tunnistanud, hiljem olukord paranes, vallaslapse hukkajat hakati karistama. Pärimisõigus: algul testament tundmata, maa läks maahärrale, hiljem tekkis Ühiskäe Lääniinstituut, st. lään anti mitmele isikule (N: isa + 2 poega). 1237 a.-st lubati pärandada ka tütardele, 1397 a-st pärandamine kuni 5 põlveni ( ordumeister Jungingeni seadus). Ordumail pärandamisi vähe kuna polnud vasalle. Talupoja pärimisõigus: algul võis pärandada 9 põlveni, hiljem 5 ja 4 põlveni. 14. saj. võis talupoeg