Holokaust
Berliinis töötasid natsijuhid välja
lahenduse, mille kohaselt koondati kõik Euroopa juudid Ida-Euroopas asuvatesse
hävituslaagritesse. See tähendas 11 miljoni juudi plaanipärast hävitamist.
1942. aastal alustati küüditamist koondus- ja surmalaagritesse. Nendest kohtadest said orjatöö
ja hukkamispaigad. Suurem osa neist rajati Poola. Sinna tehti kuus suurt surmalaagrit. Juutide
saabudes surmalaagrisse eraldati kõige pealt nooremad ja tugevamad, nõrgemad saadeti
gaasikambrisse. Hukatavatelt võeti ära kõik väärisesemed, peale hukkamist eemaldati juuksed
ja kuldhambad. Surnukehad hävitati krematooriumis või tuleriidal. Tugevamatele
ellujäänutele tatoveeriti number, mida kasutati nime asemel. Neid kasutati orjatööl ja
meditsiinilistel katsetel. Kelle tervis halvenes või jäi nõrgaks tapeti.
Viie aasta jooksul tapeti Saksa koonduslaagrites hirmutav arv inimesi. Neist juute oli 5-6
miljonit, mustlasi 300 000 kuni 500 000.