XX sajandi vene kirjandus
Kuigi 20. aastate algul emigreerus Venemaalt palju kirjanikke ja kultuuritegelasi,
ei lakanud seal kunstielu, see osutus, vaatamata paljudele vastuoludelem aktiivseks ja
viljakaks. Tegelesid kirjandusklubid ja -ringid, mitmed suured kirjastused. 30. aastatel
mõjutas kirjanduse arengut riigi sekkumine kultuuriellu, loovisiksuste rõhumine. Algasid
läbiotsimised ja arreteerimised. Repressioonid viisid endaga kaasa kümneid tuhandeid
kultuuritegelasi, hukatasid ligikaudu 2000 kirjanikku. Sellistes tingimustes oli kirjanduse
areng väga raske ja pingeline.
Selle aja suursaavutusteks olidki tegelikult teosed, mida siis veel ei trükitud ja mis
jõudsid lugejate kätte palju aastakümneid hiljem, kas pärast autori surma või juba hoopis
teistes oludes (nt Bulgakov).
Miks loob Zoja Voskressenskaja Nõukogude riigist ülimalt positiivse pildi oma
lühijutus "Sünnipäev"?