Meie teadlikkust suurendab meedia ning samuti ka meie enda silmad, mis näevad ümberringi asetsevaid suitsevaid tehasekorstnaid ning kiirteedel kihutavaid sõiduautosid. Kui üldiselt võtta, siis muutused võivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed. Kui aga muutumist tänapäeval seostada sõnaga keskkond, siis ei saa me seda muutust kuidagi seostada positiivsusega. Niisamuti on ka eelnimetatud teguritega, mis keskkonna muutumist kiirendavad. Miks on see nii? Kas keskkonna hukale määratuse oleme tõesti põhjustanud meie - inimesed? Vastus ei ole keeruline - vaid inimeste tänapäevane kiire eluviis ning hoolimatus meid ümbritseva suhtes ongi tekitanud selle olukorra, kus keskkond on meie ees kaitsetu. Seetõttu lähtun arusaamast, et keskkonna hävitamise asemel peaksime me oluliselt rohkem pöörama tähelepanu keskkonna kaitsmisele. Planeet Maa, mida me kõik peame enda koduplaneediks, ei ole aga sugugi nii vagur talleke nagu pealtnäha paistab
Dotsent Tallinn 2013 Analüüsitava kirjatöö eesmärgiks on autori sõnul lugejat informeerida ja panna mõtisklema tänapäeva noorte eluolu üle. Põhisõnumini jõuab analüüsitava kirjatöö autor essee lõpus, kus ütleb, et tõsi, lootus sureb viimasena, aga surema peab lõpuks ikkagi. Selle selgituseks on ta kirjutanud, et noorus on hukale igal juhul määratud ning et ainus, mida teha saame, on kasvatada omaenda lastest võimalikult viisakad ja toredad inimesed, andes sellega vähemalt mingigi panuse ühiskonnale. Analüüsitav kirjatöö algab annotatsiooniga ning teine lõik on sissejuhatus. Minu arvates on autor suutnud luua küll väga tabava nii-öelda esimese sammu oma esseele, kust kõik alata võiks, kuid leian, et antud sissejuhatus ei ole sobilik essee-tüüpi kirjatööle. Essee sissejuhatus
annaabi.ee 
