15. sajandi teisel poolel oli saadud oma kontrolli alla suur territoorium ning oli kujunenud asteekide impeerium. Asteekide impeerium, erinevalt inkade impeeriumist, jäi siiski linnriikide ühenduseks. Tenochtitlan oli ristküliku kujulise põhiplaaniga, keskel oli rituaalkompleks, mis oli piiratud ristkülikujulise müüriga. Valitsejate residentsid jäid sellest väljaspoole. Suure astmikpüramiidi tipus oli kaksiktempel (sõjajumal Huitzilopochli ja vihmajumal Tlaloci templid, kus ohverdati inimesi). Tenochtitlani põhjaosas asus linnaga kokku kasvanud Tlatelolco linn, mis kujunes kaubanduskeskuseks (algselt oli omaette saar). Järve ümbruses olid põllumaad, järvel endal aga ka kunstpõllud, nn chinampa, mis olid väga viljakad. Impeerium koosnes linnriikidest. Igal linnriigil oli oma valitseja, kes oli nime poolest ülikute valitud (väiksemates linnriikides ka tegelikult). Nad tegutsesid asteekide valitseja ülmvõimu all. Ka