Juhtum Praktikast - Anton Tšehhov
koguaeg. Ta tahtis rongipeale tagasi minna aga teda paluti sinna jääma, naised nutsid ja palusid teda .Kõik lambid
pandi põlema tema jaoks (samal ajal koroljov oma mõtetes kõik need maalid on ni maitsetud ja labased ja kõik
see maja sisustus on liiga matslik ja labane tema jaoks et ei tuleks siia mitte mingisuguse hinna eest elama) .
Lastepreili kutsus teda jooma midagi. Ning räägiti ja kiideti endast. Kedagi ei huitanud see et doktoril Moskvas töö
ootab vaid iga hinna eest taheti teda sinna jätta . Nad sõid ja jõid veini , Koroljov küsis kas teil siin ühtegi meest ei
ole ja nad rääkisid et viimane suri ka poolteist aastat tagasi ära. Pärast õhtusööki saadeti doktor oma tuppa (oli
pühapäev). Kui ta oli oma toas vaatas aknast välja ja nägi viite vabrikut hakkasid tal jälle negatiivsed mõtted mis
kõik on seal sees ja kuidas seal töö käib, talle ei meeldinud see