,,Nukitsamees" Kusti ja Iti on metsa maasikale läinud ja ära eksinud. Juba teist korda jõuavad nad suure kivi juurde tagasi. Itil on juba nutt varuks ja ta ei jõua enam käia. Õues on pimedaks läinud ning nad istuvad kivi äärde maha, et korraks jalgu puhata. Iti jääb magama. Ärkab öökulli huikamise peale ja hakkab kartma ning tahab koju. Kusti otsustab, et puhkavad veel natuke, eks siis valges koju lähevad. Kui Iti jäle magama jääb laseb Kusti mõttes tänase päeva vaimusilma eest läbi. Kuidas vanaisa mesilaste pereheitmist reguleeris. Kuidas ema teistele heinalistele süüa viima läks, kuidas kari koju tuli... Siis läksidki nemad Itiga maasikale ja nüüd on nad eksinud. Öökulli huike peale kukub pesast alla linnupoeg, kelle Kusti pessa tagasi upitab
Ka muid ennustusi ühendati esimese ööga. Näiteks usuti, et kui naine tahab võimu majas enda kätte saada, siis pangu esimesel pulmaööl vanad mehe püksid omale padja alla. Eestis on levinud usk, et kui noorpaar esimest ööd magades seljad vastamisi hoiavad, siis on tüli palju ette tulema. Magama peab aga nii, et suud vastamisi on, siis on elu hea ja õnnelik. Noorpaar äratati hommikul lauluga, pillimänguga või lihtsalt huikamise ja lärmiga. Äratajatele tuli pakkuda õlut või viina. Asemele pidi noorik jätma vöö. Kohati on jäetud ka raha. Viimase pulmapäeva tähtsaimaks kombetalitluseks oli nn. veimevaka (annid, lahjad) jagamine. Kingitavad esemed olid aegsasti vööpaeltega nn. kimpudeks kokku seotud. Ande jagati eeskätt peiupoolsetele pulmalistele. Kimbu sisu olenes sellest, kellele ta kingiti. Muidugi varieerus kimbu sisu ka paikkonniti, kuid mitte oluliselt.