Kõige enam näib nende toidu hulgas olevat uruhiiri. Seedimatud osad, nagu luud, karvad ja putukate kitiinosised, öögastatakse 1-2 korda päevas räppetompudena välja. Liikumised: Paljud on ülimalt paiksed, elades kogu elu ühel territooriumil;teised on hulgulinnud otsides toitobjektide- ohtramaid piirkondi; mõned on lühimaarändurid , nt kõrvuk- ja sooräts. Häälitsused: Kuulsad oma kaugelekostuvate madalatooniliste huigete poolest, mis on isaslindude kutsehüüdeid. On mitmekesiseid muidki häälitsusi nagu vinguvad, kriiskavad ja naervad helid. Paariseos: Tavaliselt monogaamsed (karvasjalg-kakk mitte alati). Pesitsemine: Eraldi paaridena ja territoriaalsed. Kõrvukrätsud ja salupällud pesitsevad mõnikord väga lähestikku, kuid tegelikult mitte koloniaalselt. Pesa: Tüüpilised, kas puuõõnes või mõne teise linnu vanas pesas. Ei ole mingit vooderdist, väljaarvatud mõnel söörätsul.
Kui ma huiget jälle kuulsin, teadsin, et ma ei liikunud huike suunas, vaid paremale poole huikest mööda. Ja kui ma huiget siis jälle kuulsin, liikusin vasemale poole huikest mööda, -- ja ilma et ma oleksin 1 Osariigid, kus enam orjapidamist ei olnud. 293 sugugi lähemale jõudnud, sest tiirlesin ringi siia-sinna, huikaja aga liikus aina otse edasi. Oleksin soovinud, et Jim, see eesel, oleks taibanud tinapanni taguda -- ja vahetpidamatult taguda! --, aga ta ei taibanud, ja vaikus huigete vahel ajas mu segadusse. Noh, möllasin edasi, ja äkki kuulsin huiget enda taga. Nüüd läks mu pea hoopis segi. Keegi võõras pidi huiganud olema, -- või ma olin ringi teinud. Panin aeru käest. Kuulsin jälle huiget; see oli nüüd mu taga, kuid teises kohas. Huikamine kestis edasi, kuid kostis eri paigust; ma vastasin, kuni see jälle mu eest kostis. Teadsin nüüd, et vool oli pööranud paadinina pärivett ja et ma liikusin õiges suunas, kui huikaja
annaabi.ee 
