Fred Jüssi
mikrofone sättides solistamas käin, jäävad pausid lühemaks. Kella poole kolmeks arvan lõpuks
saanud olevat, mida tahtsin. See pole massilaul, see on pigem kammerkoor, kus rabakonnade
mulksumisele annavad tausta rohukonnad veidi kaugemal. Või meenutab see helipilt hoopiski
külamehe torupillimängu, kus algelist viisi saadab ühetooniline madal jörin? Aga just niisugused
segakoorid on siin Kõrvemaa nurgas ikka iseloomulikud olnud, nii ka händkaku huhutamine
otsekui mõni suur puu või kirikutorn maastikupildis.
Külvandu poole kõnnin juba õige kergel sammul. Teispool seljandikke kuuldub veel üht
händkakku, taevas siravad loendamatud tähed. Aeg-ajalt seisatan kuulama vaikust ja ses vaikuses
oleks nagu kevadeöö hingus kuuldamatu ja ometi siinsamas, nii vahetu.
MU 1985. AASTA märkmikus leidub punasega tehtud ülestähendus: 13.-14. mail heliplaatide
kokkumäng
annaabi.ee 
