Esimese Linnuteevälise supernoova avastamine 1885. aastal avastas Ernst Hartwig Tartus uue supernoova. Ta tegi Tartus vaatlusi helimeetriga ning uuri seda, mis teda kõige rohkem paelus. Tänapäeval toimub hinnanguliselt välisgalaktikas üks supernoovaplahvatus keskmiselt iga 30 aasta tagant. Esimene Linnuteeväline supernoova avastati 19.sajandi lõpus Andromeeda galaktikas. Uue tähe avastamine Tartu Tähetornis 1864. aastal oli William Huggins avastanud meetodi, kuidas spektri järgi teha kindlaks, kas udukogu puhul on tegemist gaasipilve või tähtede kogumiga. Hartwigi sõprades äratas see huvi ja nad läksid ühte sellist objekti vaatlema. Hartwig otsis ülesse Adromeeda tähtkujus Suure Udukogu. Selle asemel, et näha väikest udust laiku, nägi ta aga uut tähte. Paljud teised astronoomid tegid hiljem vaatlusi Andromeeda udukogule. Keegi ei uskunud, et olemas on uus täht, kuna see paistis nii tuhmilt ja heledal.
mitmesaja valgusaastani ★ moodustavad sageli piirkondi, milles sünnivad uued tähed Ajaloost ★ esimene tõeline udukogu mainiti Pärsia astronoomi, Abd al-Rahman al-Sufi poolt (964) ★ 1054. aastal jälgisid araabia ja hiina astronoomid supernoovat, mis tekitas Krabi Udukogu ★ 1610. aastal esimene dokumenteeritud Orioni udukogu vaatlus Nicolas-Claude Fabri de Peiresc’i pool ★ 1864. aastal inglise astronoom William Huggins udukogudel vahet tegema nende spektrite järgi ★ 1912. aastal lisas ameerika astronoom Vesto Slipher “peegeldava udu” udukogu alamkategooriaks Difuusne (hajus) udukogu ★ välja venitatud ja piirideta ★ liigitatakse: ○ emissioonudu - kiirgab ise valgust erinevates värvides ○ peegeldav udu - “peegeldavad” läheduses olevate tähtede valgust ○ “tume udu” - varjutab/blokeerib teiste udukogude või tähtede valguse
Feinstein, D. (2014, December 9). Feinstein Remarks on CIA Report. Retrieved May 20, 2015, from http://www.feinstein.senate.gov/public/index.cfm/press-releases? ContentRecord_id=d2677a34-2d91-4583-92a4-391f68ceae46 Foucault, M. (1977). Discipline and punish: The birth of the prison. New York: Pantheon Books. Greenberg, K. (2005). The torture papers: The road to Abu Ghraib. New York: Cambridge University Press. Hobbes, T. (1995). Leviathan (J. Huggins, Ed.). Nashville: Thomas Nelson. Ignatieff, M. (2004). The lesser evil: Political ethics in an age of terror. Princeton: Princeton University Press. Morgan, R. (2000). The Utilitarian Justification of Torture: Denial, Desert and Disinformation. Punishment & Society, 2(2), 181-196. doi:10.1177/14624740022227944 Smit, W. (2011, January 16). Voorbij harde ondervragingstechnieken. De heropleving van martelpraktijken in de strijd tegen het terrorisme
annaabi.ee 
